Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht

Empiiriliste ja molekulaarsete valemite tööleht pakub kasutajatele kolme järk-järgult keerukat töölehte, mis on loodud eesmärgipärase praktika kaudu empiiriliste ja molekulaarsete valemite määramise mõistmise ja rakendamise parandamiseks.

Või koostage tehisintellekti ja StudyBlaze'i abil interaktiivseid ja isikupärastatud töölehti.

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht – lihtne raskusaste

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht

See tööleht aitab teil erinevate harjutusstiilide kaudu mõista empiirilisi ja molekulaarseid valemeid. Pidage meeles, et empiiriline valem esindab elementide lihtsaimat täisarvude suhet ühendis, samas kui molekulaarvalem näitab iga elemendi tegelikku aatomite arvu molekulis.

1. Definitsiooni vaste
Sobitage vasakpoolne termin selle õige definitsiooniga paremal.

a. Empiiriline valem
b. Molekulaarvalem
c. Element
d. Ühend

1. Aine, mis tekib kahe või enama elemendi omavahelisel keemilisel sidemisel.
2. Puhas aine, mida ei saa lagundada lihtsamateks aineteks.
3. Valem, mis näitab kõige lihtsamat elementide suhet ühendis.
4. Valem, mis näitab ühendi iga elemendi tegelikku aatomite arvu.

2. Õige või vale
Lugege allolevaid väiteid ja märkige need tõeseks või valeks.

a. Empiiriline valem võib olla sama, mis molekulaarvalem.
b. Molekulaarvalem annab rohkem teavet kui empiiriline valem.
c. Empiiriline valem on alati keerulisem kui molekulaarne valem.
d. Empiirilise valemi leidmiseks peate jagama molekulaarvalemis olevad alaindeksid nende suurima ühisteguriga.

3. Näidisprobleemid
Arvutage empiirilised ja molekulaarsed valemid järgmiste andmete põhjal:

a. Ühendis on 40% süsinikku (C), 6.67% vesinikku (H) ja 53.33% hapnikku (O). Määrake empiiriline valem.

b. Aine molekulmass on 60 g/mol ja empiiriline valem on CH2. Määrake molekulaarvalem.

4. Täitke lüngad
Täiendage lauseid õigete sõnadega, mis on seotud empiiriliste ja molekulaarvalemitega.

a. Valem ________ tuletatakse ________ valemist, leides igas elemendis ________ aatomite arvu.

b. Empiirilised valemid on kasulikud ühendite ________ määramiseks, kui molekulmass on teadmata.

5. Lühivastus
Andke lühike vastus järgmistele küsimustele.

a. Kuidas määrata empiirilist valemit ühendi elementide protsentide põhjal?

b. Tooge näide ühendist ja esitage selle empiirilised ja molekulaarsed valemid.

6. Valik valik
Valige iga küsimuse jaoks õige vastus.

a. Milline järgmistest on C6H12 empiiriline valem?
A. CH
B. C2H4
C. C3H6
D. C6H12

b. Mis on ühendi empiirilise valemiga NH3 ja molekulmassiga 17 g/mol molekulvalem?
A. NH3
B. N2H6
C. N3H9
D. NH

7. Praktiline rakendamine
Võtke arvesse vett (H2O). Arvutage empiiriline valem ja molekulaarvalem. Arutage mõlema valemi tähtsust igapäevastes rakendustes, eriti keemias ja bioloogias.

Selle töölehe eesmärk on tugevdada teie arusaamist empiirilistest ja molekulaarsetest valemitest erinevat tüüpi harjutuste abil. Palju õnne!

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht – keskmise raskusastmega

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht

Nimi: ____________________________
Kuupäev: ____________________________

Eesmärk: Mõista ja harjutada etteantud andmete põhjal empiiriliste ja molekulaarvalemite määramist.

1. osa: mõisted
1. Defineerige järgmised terminid.
a. Empiiriline valem:
b. Molekulaarvalem:
c. Kuidas need on seotud?

2. osa: Empiiriliste valemite arvutamine
Teisendage järgmised protsendid empiiriliseks valemiks.

2. Ühend koosneb 40% süsinikust, 6.67% vesinikust ja 53.33% hapnikust.
a. Määrake iga elemendi moolid 100 g proovis.
b. Leidke elementide lihtsaim täisarvude suhe.
c. Kirjutage empiiriline valem.

3. Ühend sisaldab 63.25% vaske ja 36.75% väävlit.
a. Määrake 100 g proovis vase ja väävli moolid.
b. Leidke elementide lihtsaim täisarvude suhe.
c. Kirjutage empiiriline valem.

Osa 3: Molekulaarvalemite määramine
Kasutage 2. osa empiirilisi valemeid, et leida molekulaarvalemid, võttes arvesse ühendi molaarmassi.

4. Küsimuse 2 ühendi molaarmass on 178 g/mol.
a. Arvutage empiirilise valemi mass.
b. Määrake molekulaarvalem.

5. Küsimuse 3 ühendi molaarmass on 160 g/mol.
a. Arvutage empiirilise valemi mass.
b. Määrake molekulaarvalem.

4. osa: Sobitamisharjutus
Ühendage empiiriline valem õige molekulaarvalemiga.

6. Sobitage järgmised empiirilised valemid õigete molekulaarvalemitega:
a. CH2
b. CO
c. C2H6
d. N2O4

Valikud:
i. C2H4
ii. CO2
iii. C4H12
iv. NO2

5. osa: Probleemide lahendamine
7. Leitakse, et teatud ühendil on empiiriline valem C3H7. Kui selle molaarmass on 84 g/mol, siis milline on selle molekulvalem? Näidake oma arvutusi.

8. Ühend koosneb massi järgi 28.0% lämmastikust ja 72.0% hapnikust. Ühendi molaarmass on 92 g/mol.
a. Määrake empiiriline valem.
b. Arvutage molekulaarvalem.

6. osa: Rakendusülesanne
9. Uurige tavalist ühendit (nt glükoos, etanool) ja tehke kindlaks selle empiirilised ja molekulaarsed valemid. Kirjutage oma leidudest lühike kokkuvõte.

Peegeldus:
10. Mõtisklege empiiriliste ja molekulaarsete valemite erinevuste üle. Miks on oluline neil kahel keemias vahet teha? Kirjutage oma arusaamadele lühike lõik.

Empiirilise ja molekulaarse valemi töölehe lõpp.

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht – rasked raskused

Empiirilise ja molekulaarse valemi tööleht

Eesmärk: süvendada oma arusaamist empiirilistest ja molekulaarsetest valemitest läbi erinevate väljakutseid pakkuvate harjutuste.

1. jaotis: Kontseptuaalne mõistmine

1. Määratlege erinevus empiiriliste ja molekulaarsete valemite vahel. Tooge näide igaühe kohta.

2. Selgitage, kuidas määrata empiirilist valemit molekulaarvalemist. Kasutage oma selgituses näitena molekulaarset valemit C6H12O6.

3. Arutlege empiiriliste valemite tähtsuse üle ühendite koostise määramisel laboritingimustes.

2. jaotis: Probleemide lahendamine

1. Leiti, et ühend sisaldab massi järgi 40% süsinikku, 6.7% vesinikku ja 53.3% hapnikku. Arvutage selle ühendi empiiriline valem. Näidake oma arvutuste kõiki etappe.

2. Ühendi molekulvalem on C8H10N2. Määrake selle empiiriline valem, kirjeldades selgelt protsessi, mida kasutasite vastuse leidmiseks.

3. Teatud ühendi empiiriline valem on CH2 ja selle molaarmass on 42 g/mol. Mis on molekulaarvalem? Põhjendage oma vastust, näidates oma arutluskäigu aluseks olevaid arvutusi.

3. jaotis: Andmete tõlgendamine

1. Ühendi põlemisanalüüsist saadakse järgmised andmed: täielikul põlemisel tekib 2.64 g CO2 ja 1.08 g H2O. Arvutage selle teabe põhjal ühendi empiiriline valem. Lisage oma töö ja iga sammu põhjendus.

2. Uus orgaaniline ühend on läbinud elementanalüüsi ja leiti, et see koosneb 5.0 grammist süsinikust, 1.0 grammist vesinikust ja 8.0 grammist hapnikust. Määrake ühendi empiiriline valem ja selgitage, kuidas jõudsite järeldusele.

4. jagu: teooria rakendamine

1. Kui ühendi empiiriline valem on C3H4 ja selle molaarmass on teadaolevalt 72 g/mol, siis milline on selle ühendi molekulvalem? Illustreerige oma protsessi hoolikate arvutustega.

2. Kiniini, malaaria raviks kasutatava ühendi empiiriline valem C6H7N ja molaarmass on 325 g/mol. Määrake selle molekulaarvalem. Esitage oma arvutuste üksikasjalik jaotus.

5. jagu: kriitiline mõtlemine

1. Kirjeldage olukorda, kus empiiriliste ja molekulaarsete valemite eristamine võib olla oluline reaalses maailmas, näiteks farmaatsia või materjaliteadus.

2. Mõelge sellele, kuidas empiirilised ja molekulaarsed valemid parandavad meie arusaamist keemilistest ühenditest ja reaktsioonidest. Tooge oma väite toetuseks reaalseid näiteid.

Töölehe lõpp

Juhised: täitke iga jaotis põhjalikult ja kontrollige oma vastuste täpsust. Iga küsimus on loodud selleks, et testida teie arusaamist empiirilistest ja molekulaarsetest valemitest.

Looge tehisintellektiga interaktiivseid töölehti

StudyBlaze'iga saate hõlpsalt luua isikupärastatud ja interaktiivseid töölehti, nagu empiiriline ja molekulaarvalemi tööleht. Alustage nullist või laadige üles oma kursuse materjalid.

Ülejoon

Kuidas kasutada empiirilise ja molekulaarse valemi töölehte

Empiirilise ja molekulaarvalemi töölehe valimisel tuleks lähtuda teie praegusest arusaamisest keemia mõistetest ja teie enesekindlusest nende rakendamisel. Alustuseks hinnake oma teadmisi selliste võtmeteemadega nagu molaarsus, molekulmass ja stöhhiomeetria. Kui olete nende ideede suhtes uus, otsige töölehti, millel on samm-sammult juhised ja mõistete selgitused, ideaaljuhul need, mis on märgitud sissejuhatavateks või põhitasemeteks. Ja vastupidi, kui teil on nendest põhitõdedest kindel arusaam, saate enesekindlalt uurida kesk- või kõrgtaseme töölehti, mis pakuvad teile keerulisi probleeme. Teema käsitlemisel lugege iga probleem kõigepealt hoolikalt läbi, veendudes, et mõistate, mida küsitakse, enne kui proovite seda lahendada. Arvutused juhitavateks etappideks: alustage ühendite molaarmasside määramisest, määrake kindlaks aatomite suhted ja kasutage neid nii empiiriliste kui ka molekulaarsete valemite tuletamiseks. Ärge kõhelge selgituste saamiseks uuesti üle vaadata mis tahes asjakohased õpiku jaotised või veebipõhised allikad ning kaaluge koostööd õpperühmaga või probleemide arutamist eakaaslastega, et saada erinevaid teadmisi ja lähenemisviise.

Empiirilise ja molekulaarse valemi töölehega tegelemine annab inimestele hindamatu võimaluse hinnata ja parandada oma arusaamist peamistest keemilistest mõistetest. Täites kolm töölehte, õppijad mitte ainult ei tugevda oma arusaama empiiriliste ja molekulaarsete valemite eristamise kohta, vaid omandavad ka praktilisi oskusi nende kontseptsioonide rakendamisel reaalsetes stsenaariumides. See struktureeritud lähenemine võimaldab osalejatel süstemaatiliselt hinnata oma praegust oskuste taset, tuvastades vahetu tagasiside ja enesehindamise kaudu tugevad küljed ja parandamist vajavad valdkonnad. Töölehtedel liikudes arendavad nad kriitilise mõtlemise oskusi ja sügavamat arusaamist keemilise koostise ja molekulaarstruktuuri vahelisest seosest. Lõppkokkuvõttes annavad empiirilise ja molekulaarse valemi töölehelt kogutud teadmised õppijatele võimaluse luua keemia vallas tugev alus, andes neile enesekindluse ja teadmised, mida on vaja valdkonna edasijõudnute jaoks.

Rohkem töölehti nagu Empiirilise ja molekulaarvalemi tööleht